Transmissiivne spongiformne entsefalopaatia (TSE)

                                                                                                                               Prindi see lehekülg

Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad (edaspidi TSE) on kõik loomadel esinevad infektsioosse proteiini ehk priooni tekitatud spongiformsete ajukahjustustega kulgevad ning surmaga lõppevad haigused.
Veistel esinevat TSE-d nimetatakse veiste spongiformseks entsefalopaatiaks (bovine spongiform encephalopathy) (edaspidi BSE). BSE esineb täiskasvanud üle 24 kuu vanustel veistel.
Lammastel ja kitsedel esinevat TSE-d nimetatakse skreipiks ning seda tuntakse TSE-dest kõige kauem. Skreipi esineb üldjuhul 2–5-aastastel loomadel.
Kliiniliselt iseloomustavad TSE-d järgmised progresseeruvast ajukahjustusest tingitud käitumismuutused ja närvinähud: kartlikkus, ülitundlikkus helisignaalide ja muude välisärritajate suhtes, liikumise koordineerimatus, lihaste tõmblused, sage komistamine ja kukkumine. TSE on progresseeruva iseloomuga haigus, mille peiteperiood võib kesta aastaid ja mis lõpeb pärast kliiniliste tunnuste ilmnemisest mõne kuu möödumist haige looma surmaga.

Veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) esinemine tehti veistel esimest korda kindlaks 1986. aastal Inglismaal. Järgnevatel aastatel tuvastati selle esinemine ka teistel loomaliikidel. 1996. aastal kirjeldati inimestel esineva närvisüsteemi häiretega kulgeva Creutzfeldt-Jacobi tõve (CJD) uut teisendit. Järjest rohkem leitakse tõendeid BSE tekitaja ja Creutzfeldt-Jacobi tõve uue teisendi sarnasuse kohta ning seetõttu peetakse ülimalt tõenäoliseks, et loomade TSE võib üle kanduda ka inimesele.
Ajalooline taust ja epidemioloogiline olukord Eestis.
Aastatel 1999-2000 viidi Eestis läbi BSE passiivset seiret, uurides vastavalt riiklikule loomatauditõrje programmile üle 3 aastaseid lõpnud või tapetud närvinähtudega veiseid BSE suhtes kasutades klassikalist histoloogilist meetodit.
2001. aasta algusest muutus passiivne seire aktiivseks ning riikliku loomatauditõrje programmi raames hakati uurima üle 24 kuu vanuseid surnud ja hädatapetud veiseid, närvinähtudega surnud või hädatapetud veiseid, kõiki BSE-riikidest imporditud ja karjast välja läinud veiseid BSE suhtes ning üle 12 kuu vanuseid haigeid, hädatapetud ja hukkunud lambaid ja kitsi skreipi suhtes. Alates 2004. aasta 15.märtsist uuritakse kiirtestiga BSE suhtes lisaks neile ka kõik üle 30 kuu vanused inimtoiduks tapetavad veised ja üle 18 kuu vanused inimtoiduks tapetavad lambad ja kitsed. Seni (2011) pole Eestis diagnoositud ühtegi TSE juhtu.

Loomapidaja kohustus teha koostööd taudi tõrjumisel.

Loomapidaja on TSE tõrje ja ennetamise seisukohast lähtuvalt kohustatud:
1) registreerima loomakasvatusettevõtte;
2) märgistama loomad;
3) pidama arvestust loomakasvatusettevõttesse sissetoodavate elusloomade ja söötade kohta, hõlmates kogu teavet nende kohaletoimetamise, arvu või koguse, vanuse, päritolu ja tarnijate kohta;
4) pidama arvestust kasvandusest väljaviidavate elusloomade kohta, hõlmates kogu teavet nende väljastamise, arvu, vanuse ja sihtkoha kohta;
5) pidama arvestust täheldatud suremuse kohta;
Nimetatud arvestusi, mis peavad olema avatud ametialase teenistuse poolseks kontrollimiseks iga kord, kui viimane seda taotleb, tuleb regulaarselt ajakohastada ja säilitada neli aastat;
6) teavitama kohe veterinaararsti üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest;
7) võimaldama taudikahtlaste ja haigete loomade diagnostilist uurimist või ravi, vajadusel võimaldama keelata nimetatud tegevused;
8) osutama kaasabi volitatud veterinaararstile vajalike kliiniliste ja patoloogiliste uurimiste läbiviimisel, samuti andmete kogumisel episotoloogilise uurimise tarbeks;
9) hoidma loomakasvatusettevõtte sissepääsud personali äraolekul lukus;
10) täitma vastuvaidlematult volitatud veterinaararsti korraldusi nakkuse leviku vältimiseks vajalike ettevaatusabinõude rakendamisel.

Haiguse ennetamine

TSE leviku ennetamine seisneb määratletud riskiteguriga loomsete saaduste käitlemise ja söödas loomse proteiini kasutamise reguleerimises, samuti seirekavas ettenähtud loomade regulaarses uurimises TSE haigustekitajate avastamiseks ja vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks.

Määratletud riskiteguriga materjal ja määratud riskiteguriga materjali sisaldavad terved korjused kuuluvad Komisjoni määruse 1774/2002 artikli 4 lõike 1 punkti b) alusel 1. kategooria loomsete kõrvalsaaduste hulka.
Määratletud riskiastmega loomseid saadusi ja neid sisaldavat liha on keelatud kasutada toiduks ja söödaks alates 2002. aasta algusest.


Kontrollküsimused!

Küsimus: Mis on transmissiivne spongiformne entsefalopaatia lahtiseletatult?

Küsimus: Kas BSE võib olla ohtlik ka inimesele?
Free JavaScripts provided
by The JavaScript Source



<< Eelmine leht  / Järgmine leht >>
Voog. Tee ise koduleht!